ma tahaks siia nii palju krijutada aga mul lihtsalt pole sõnu. te ei kujuta ette milline torm mu sees möllab .ma ei oska enam sellega midagi ette ka võtta . ma tahan olla uuesti väike tydruk kelle suurim probleem oli see et ta lõi ennast kuskile vastu ära ja sai nii haiget . mina saan veel hullemini haiget .ja mitte väljaspoolt vaid seest .see on üks maailma kõige jubedamaid asju mis olla saab. väiksena me tahtsime jubedalt suureks saada . aga miks ? suureks olemisel pole mitta midagi head . ainult kurbus ja valu , võibolla natuke rõõmu. väiksena sa said haiget , nutsid paar minutit ja siis oli kõik korras . suurena aga võivad kesta valud lausa 3 kuud jne . igaõhtu nuttes . pole just kõige parem võimis? väiksena oli su vaenlane su sõber kes sult palli ära võttis , aga nata ajapärast li jälle kõik korras . nüüd aga mõned inimesed niisama räägivad igast toredat juttu . ja isegi pärast ei tule vabndama . selline on siis see suurte inimeste keeruline elu . huvitav kui ma elaks üksi ja polks ühtegi tuttavat ega poissi kellega suhelda , kas oleks mul siis kergem , sest siis poleks inimesi kes mulle haiget teeks :S .
No comments:
Post a Comment